Eesti ja Ungari välisminister innustasid ELi laienemist jätkama

19.05.2009

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna, 19. mail Budapestis oma Ungari kolleegi Peter Balazsiga kohtudes, et Euroopa Liidu laienemine peab hoolimata Euroopa riikide keerulisest majanduslikust olukorrast ja pooleliolevatest ELi institutsionaalsetest reformidest jätkuma senistel alustel.

„Loodame, et Horvaatia ja Sloveenia piirivaidlus leiab lahenduse ning ELi liitumisläbirääkimised Horvaatia ja Türgiga jätkuvad konstruktiivses õhkkonnas,“ ütles Paet. Samas rõhutas välisminister Paet, et liitumisläbirääkimiste edukaks kulgemiseks on vaja riikidel ka ise teha piisavat kodutööd ja näidata üles tahet ELi suunaliste reformidega edasi minekul.

Eesti ja Ungari kahepoolsetest suhetest rääkides tõstis välisminister Paet esile riikidevahelist koostööd kultuuri ja hariduse ning konsulaarkoostöö valdkonnas. „Eesti ja Ungari haridusasutuste vahel toimub tihe koostöö, riigid vahetavad õppejõude ja üliõpilasi. Eesti keele lektorid töötavad Budapestis, Szombathelys ja Debrecenis, ungari keele lektor aga Tartu Ülikoolis,“ rääkis Paet. Ühtlasi avaldas välisminister heameelt Eesti ja Ungari tiheda konsulaaralase koostöö üle. „Viimati avasid Ungari, Eesti ja Sloveenia 7. aprillil 2009. aastal ühise viisakeskuse Istanbulis,“ märkis Paet näitena. Samuti esindab Ungari Eestit viisade väljastamisel Moldovas.

Kohtumisel räägiti ka Balkani piirkonna stabiilsuse tagamisest. Välisminister Paet tunnustas Ungari tegevust Lääne-Balkani riikide demokraatia arengu toetamisel ning majandusliku stabiilsuse suurendamisel. „Balkani piirkonna stabiilsuse tagamine on oluline kogu Euroopa julgeoleku seisukohast ning Lääne-Balkani riikidel peab olema kindel Euroopa Liidu perspektiiv. Samuti peab jätkuma NATO avatud uste poliitika Lääne-Balkanil, et tagada stabiilsus ja julgeolek regioonis,“ ütles Paet. Samas rõhutas välisminister Paet Lääne-Balkani piirkonna tulevikust rääkides Serbiaga suhtlemise olulisust. „Serbial, kes on näidanud selget tahet Euroopa suunaliseks integratsiooniks, peab olema kindel liitumisperspektiiv Euroopa Liiduga,“ toonitas Paet.

Idapartnerlusest rääkides leidsid välisministrid ühiselt, et 7. mail toimunud idapartnerluse tippkohtumine oli positiivne samm edasi, mis annab tunnistust sellest, et liikmesriigid ning sihtriigid toetavad partnerlust ja hindavad selle strateegilist tähtsust. Samas rõhutas välisminister Paet, et idapartnerlusest peab saama konkreetne poliitika. „Ootame konkreetseid meetmeid ja teekaarte, mis võimaldaksid idapartnerluse reaalset ning peatset rakendamist,“ märkis Paet.

Kohtumisel peatuti ka energiajulgeoleku küsimustel, millest rääkides välisministrid rõhutasid, et reaalselt toimiv ja omavahel piisavalt ühendatud energia siseturg on vajalik Euroopa Liidu energiajulgeoleku tõhustamiseks. „Oluline on Euroopa Liidu energiapoliitika välisdimensiooni arendamine, seejuures tarnijate ja tarneallikate mitmekesistamine,“ ütles Paet.